Blogi

Oleme harjunud, et lemmiklooma toidukauss on lihtsalt põrandal, kuid kassi jaoks võib see asend olla üsna koormav. Kui märkad, et sinu lemmik on söömise ajal rahutu või oksendab pärast söömist, võib lahendus peituda kõrgendatud toidukausis, mis aitab lemmikul süüa õiges asendis. Kuidas kõrgendatud kauss kassi kehahoiakut toetab? Klassikaline põrandal asuv kauss sunnib kassi sööma kummargil asendis. Mõne kassi puhul võib madal söömisasend muuta söömise ebamugavaks, eriti kui kass sööb kiiresti või tal esineb seedeprobleeme. Kõrgendatud kauss aitab joondada kassi suu, kurgu ja mao ühtlasele joonele, kasutades gravitatsiooni toidu sujuvaks allaneelamiseks. See on eriti oluline kasside puhul, kes kipuvad toitu ahnelt õgima. Kõrgendatud kausi 5 peamist kasu: seedimisest liigesteni Parem seedimine ja vähem oksendamist: Otsejoones kulgev tee toidule vähendab gaaside teket ja ennetab pärast söömist tekkivat regurgitatsiooni (toidu tagasiheidet). Leevendus kaela- ja liigesevaludele: Eriti vanematele või artriidi all kannatavatele kassidele on raske end põrandani kummardada. Kõrgendatud alus võimaldab hoida neil püstist ja mugavat asendit. Vuntsi väsimuse ennetamine: Kassi vuntsid on justkui ülitundlikud antennid. Kitsas ja sügav kauss surub vuntsid vastu servi, mis võib kassile stressi tekitada. Kõrgemad ja laiemad kausid vähendavad seda survet. Puhtam söögikoht: Kõrgendatud kausist on kassil raskem toitu välja ajada ning see vähendab juhuslikke pritsmeid põrandal. Sobiv kõrgus: Ideaalne kõrgus on see, kui kausi ülemine serv jääb umbes 7–15 cm kõrgusele põrandast, vältides kassi vajadust end liigselt allapoole sirutada. Kuldreeglid: asukoht ja joogivesi Kassid on oma söögikoha suhtes väga nõudlikud. Paljud omanikud teevad vea, paigutades kõik kausid ühte ritta või liivakasti lähedusse: Ära pane söögikohta liivakasti lähedale: Kassid ei taha süüa kohas, kus nad teevad oma häda. See on neile instinktiivselt ebameeldiv. Söök ja vesi eraldi: Looduses ei joo kass seal, kus ta sööb, sest saakloom võib vett reostada. Joogikauss võiks toidukausist asuda vähemalt 1–2 meetri kaugusel, kuna kassid ei naudi vee joomise ajal toidu lõhna. Kuidas kassi uue kausiga harjutada? Kuna kassid on harjumustes üsna kinni, siis võivad uued asjad neid esialgu ehmatada. Kui otsustad tavalise kausi välja vahetada, on kõige kindlam viis alustada uue kausi asetamisega vana kõrvale, et lemmikul oleks võimalik vabalt valida. Pane mõlemasse nõusse veidi toitu ja kiida oma kassi, kui ta julgeb uuest kausist proovida – positiivne kogemus aitab tal uuega kiiremini kohaneda. Alles siis, kui märkad, et kass on kõrgendatud kausi omaks võtnud, võid vana kausi lõplikult eemaldada. Kõik, mida me oma lemmikute heaks teeme, algab pisiasjadest. Petworldis usume, et ka mugav ja tervislik söömisasend on üks neist väikestest sammudest, mis aitab Sinu kassil end iga päev natuke paremini tunda.  Vaata kõrgendatud kassikausse Ergonoomilised toidukausid Valik kõrgendatud ja kassi anatoomiale vastavaid toidunõusid, mis muudavad söömise mugavaks ja seedimise paremaks. Vaata e-poes

Koera liigeste tervis on tähtis, et ta saaks elada aktiivset ja valuvaba elu. Kahjuks on liigeseprobleemid koerte seas üsna sagedane mure, mis võib oluliselt langetada nende elukvaliteeti. Kuna koerad on meistrid valu varjamises, peame meie märkama vihjeid, et pakkuda neile õigeaegselt tuge. Paljud omanikud arvavad, et koer muutub vanusega rahulikumaks. Tegelikult võib põhjus olla hoopis krooniline liigesevalu. 1. Kuidas ära tunda peidetud liigesevalu? Kõik teavad, et lonkamine on märk valust. Tegelikkuses on lonkamine sageli juba haiguse hilisem faas. Kuna koerad püüavad instinktiivselt oma nõrkust varjata, tuleb tähelepanu pöörata varajastele märkidele. Sinu koera liigesed võivad teha valu, kui märkad järgnevat: 1) Raskused püsti tõusmisel: Eriti hommikuti või pärast pikemat magamist on koera jalgadele tõusmine vaevaline või kange. 2) Tõrked rutiinsetes tegevustes: Koer keeldub ootamatult autosse hüppamast, diivanile ronimast või kõhkleb enne treppidest üles-alla minemist. 3) Pidev lakkumine: Koer lakub lakkamatult oma käppasid või liigesepiirkondi, et leevendada tuikavat valu. 4) Muutused iseloomus: Valu teeb närviliseks. Muidu sõbralik koer võib muutuda tusaseks, eemalehoidvaks või isegi uriseda, kui teda teatud piirkonnast puudutada. 5) Vähem huvi liikumise vastu: Mõni koer ei jookse enam pallile järgi, jääb jalutuskäigul maha või magab tavapärasest rohkem. Autori märkus: Minu 9-aastane koer andis mulle oma liigesevalust märku, kui ta ei lasknud enam tagajalgade juurest kammida. Muidu rahulik koer üritas kammimise ajal eest ära joosta, mis andis märku, et tal on ebamugav või valus. 2. Enamlevinud liigeseprobleemid koertel Mõnel koeratõul on geneetiliselt suurem soodumus liigesehaiguste tekkeks. Eriti ohustatud on suured tõud (saksa lambakoerad, kuldsed ja labradori retriiverid, bernhardiinid jt). Puusaliigese düsplaasia: Haigus, mille puhul puusanapp on väära kujuga ning reieluu pea ei kinnitu liigesesse korralikult. Selle asemel, et sujuvalt liikuda, hakkavad luud omavahel hõõrduma. Küünarliigese düsplaasia: Seisund, kus küünarliigese luud ja koed arenevad ebanormaalselt. See muudab esikäppadele toetumise valulikuks. Põlvekedra nihestus (patella luksatsioon): Eelkõige väikest kasvu koerte mure. Seda märkad sageli siis, kui koer hakkab ootamatult ühte tagakäppa hoidma või teeb liikumisel “kolmel jalal” hüppeid. 3. Kutsika valik ja mida tähendavad HD/ED uuringud? Kui plaanid võtta tõukoera, on eeltöö äärmiselt oluline. Küsi aretajalt alati tõestust vanemate terviseuuringute kohta. Kuigi head geenid ei anna 100% garantiid, vähendab tervete vanemate valimine haigestumise riski märgatavalt. Spikker: Kuidas lugeda liigeseuuringute tulemusi? HD (Hip Dysplasia) – Puusaliiges: A – Terve liiges B – Peaaegu normaalne liiges C – Kerge düsplaasia D – Keskmine düsplaasia E – Raske düsplaasia ED (Elbow Dysplasia) – Küünarliiges: 0 – Terve liiges 1 – Kerge düsplaasia 2 – Keskmine düsplaasia 3 – Raske düsplaasia 4. Kuidas liigeseprobleeme juba kutsikaeas ennetada? Liigeste tervise vundament pannakse paika juba kutsikaeas. Eriti oluline on see suurte ja kiiresti kasvavate tõugude puhul. Väldi liigset hüppamist: Kõrged hüpped autosse, diivanile või treppidest jooksmine võivad kasvavaid liigeseid liigselt koormata. Jälgi kutsika kaalu: Ülekaal suurendab liigeste koormust juba väga noores eas ning võib kiirendada liigeseprobleemide teket. Ära koorma noort koera üle: Pikad jooksuringid või väga intensiivne treening ei sobi kasvavale koerale, kelle luud ja liigesed alles arenevad. Uuri kasvatajalt, millal võiks koerale rohkem aktiivsust pakkuda. Vali kvaliteetne toit: Suurtele tõugudele mõeldud tasakaalustatud toit aitab toetada ühtlast kasvu ja liigeste arengut. 5. Kuidas toetada liigeseid igapäevaselt? Tihti aitavad juba väikesed muudatused koera igapäevaelu palju mugavamaks teha. Libedad põrandad: Laminaat, parkett ja keraamilisedplaadid on nõrkade liigestega koerale keerulised. Kohtad, kus koer kõige rohkem liigub, võiks olla kaetud vaibaga. Külm ja niiske ilm: Külma ilmaga võivad liigesed muutuda jäigemaks ja valulikumaks. Vanema või liigesehädaga koera puhul aitab soe riietus hoida lihased ja liigesed soojas. Kehakaal: Ülekaal on liigestele suur lisakoormus. Ka paar liigset kilo mõjutavad koera liikumist rohkem, kui omanik sageli arvab. Abi autosse ja diivanile saamisel: Kui koeral on juba probleeme või ta on väga suurt tõugu, kasuta vajadusel koerarampe või väikeseid treppe. 6. Millal pöörduda loomaarsti poole? Mõnikord ei piisa ainult kodusest toest või toidulisanditest. Kui märkad järgnevaid sümptomeid, tasub kindlasti loomaarstiga konsulteerida: 1) lonkamine kestab üle paari päeva, 2) koer ei toetu käpale, 3) valu süveneb kiiresti, 4) koer muutub loiuks või väldib liikumist, 5) söögiisu väheneb. Mida varem probleem avastada, seda suurem on võimalus pidurdada liigeste kulumist ja parandada koera elukvaliteeti. 7. Toidulisandid liigeste toetamiseks – mis päriselt toimib? Õige toitumine võib parandada vananeva või liigeseprobleemidega koera elukvaliteeti märkimisväärselt. Omega-3 rasvhapped: lõheõlid aitavad vähendada põletikku ning on sageli esimene lisand, mida omanikud lemmikutele andma hakkavad. Glükosamiin, kondroitiin ja MSM: Spetsiaalsed liigesetoidulisandid aitavad toetada kõhrede ja liigesevedeliku normaalset toimimist. Need on ühed enim kasutatud liigeseid toetavad koostisosad koerte toidulisandites. Munakoore membraan: Sisaldab loomulikul kujul kollageeni ja hüaluroonhapet, mis toetavad liigeste liikuvust. Looduslik luupuljong: Pikalt keedetud kondipuljong sisaldab naturaalselt kollageeni ja želatiini ning sobib hästi krõbinate peale või lakkumismatile. Kuigi vananemist ja liigeste loomulikku kulumist täielikult peatada ei saa, aitavad õiged valikud koeral liikuda mugavamalt ja nautida aktiivset elu ka vanemas eas. Tihti piisab väikestest muudatustest — normaalne kehakaal, vaip põrandal või liigeseid toetav toidulisand võib anda koerale tagasi liikumisrõõmu. Kas liigeseprobleemid võivad tekkida juba noorel koeral? Jah. Kuigi liigesehädasid seostatakse sageli vanemate koertega, võivad probleemid alata juba kutsikaeas. Eriti ohustatud on suured ja kiiresti kasvavad tõud, kelle liigeseid võivad mõjutada geneetika, ülekaal või liiga suur füüsiline koormus noores eas. Kas koera lonkamine tähendab alati liigeseprobleemi? Mitte alati, kuid lonkamine on üks sagedasemaid valu tunnuseid. Põhjuseks võib olla liigesehaigus, lihasvenitus, käpavigastus või trauma. Kui lonkamine kestab üle paari päeva või kordub regulaarselt, tasub pöörduda loomaarsti poole. Millal võiks koerale hakata andma liigese toidulisandeid? Liigeseid toetavaid toidulisandeid kasutatakse sageli vanematel koertel, kuid neid võib anda ka noorematele riskirühma kuuluvatele koertele, näiteks suurtele tõugudele või väga aktiivsetele koertele. Sobiva toidulisandi ja annustamise osas tasub nõu pidada loomaarstiga.

Miks koer rohtu sööb? See on üks kõige sagedamini küsitud küsimusi koeromanike seas ja aus vastus on, et ka teadlased pole selles päris kindlad. Küll aga on mitmeid häid teooriaid, mis aitavad seda käitumist mõista. 1. Miks koer rohtu sööb - peamised teooriad Looduslik instinkt. Koerad on kõigesööjad ja ka nende lähisugulased hundid söövad looduses regulaarselt taimi. Rohi ja muud taimed on osa loomulikust toitumisest, mitte anomaalia. Paljud koerad söövad rohtu lihtsalt sellepärast, et see on neile evolutsiooniliselt loomulik. Kiudainete vajadus. Rohi sisaldab kiudaineid, mis aitavad seedimist reguleerida. Kui koera toit on kiudainevaene, võib ta instinktiivselt otsida rohust täiendust. Seda peetakse üheks tõenäolisemaks põhjuseks, eriti kui koer sööb rohtu regulaarselt. Seedeprobleemid. Mõnikord sööb koer rohtu siis, kui tal on halb olla ja see võib aidata oksendamist esile kutsuda ning aidata vabaneda millestki mittesobivast. Sellisel juhul sööb koer rohtu kiiresti ja ahmivalt, mitte rahulikult närides. Igavus või uudishimu. Mõned, eriti noored ja energilised koerad, söövad rohtu lihtsalt sellepärast, et see on käepärast olemas. Umbes nagu inimene, kes näksib igavusest, mitte sellepärast, et ta näljane on. Maitse. Mõnele koerale lihtsalt maitseb rohi, eriti kevadel, kui see on värske ja mahlane.  2. Kas rohi põhjustab oksendamist? Levinud on arvamus, et koerad söövad rohtu selleks, et oksendada. Tegelikkuses näitavad uuringud midagi muud — enamik rohtu söövaid koeri ei oksenda üldse. Ühes uuringus oksendas pärast rohusöömist vaid umbes 25% koertest. Pigem on seos vastupidine: koer, kellel on juba halb olla, sööb rohtu kiirelt ja suures koguses ning siis oksendab. Koer, kes sööb rohtu rahulikult ja mõõdukalt, oksendab harva. Seega rohi ei põhjusta oksendamist, vaid oksendamise vajadus võib ajendada rohtu sööma. 3. Kas rohusöömine on ohtlik? Üldjuhul ei ole. Rohi ise on koertele ohutu ja mõõdukas rohusöömine on täiesti normaalne käitumine. Küll aga on mõned olukorrad, millele tasub tähelepanu pöörata. Pestitsiidid ja herbitsiidid. Kui muru on töödeldud kemikaalidega, võib see koerale ohtlik olla. Väldi koera laskmist kemikaalidega töödeldud muru peale. Mürgised taimed. Kõik "rohi" ei ole rohi — aias kasvavad dekoratiivtaimed, sibulad ja paljud muud taimed võivad olla koertele mürgised. Kui koer sööb aias midagi, mis ei ole tavaline muruhein, tasub kontrollida, kas tegemist on ohutu taimega. Liigne rohusöömine. Kui koer sööb rohtu väga sageli ja suurtes kogustes, võib see viidata seedeprobleemile, mis vajab loomaarsti tähelepanu. Millal minna loomaarsti juurde? Kui koer sööb rohtu iga päev, oksendab pärast rohusöömist korduvalt, on loid või keeldub söömast — need on märgid, et temaga on midagi pahasti. 4. Mida teha, kui koer sööb palju rohtu? Kui koer sööb rohtu harva, pole vaja midagi ette võtta — see on normaalne käitumine. Kui aga rohusöömine on sage, tasub mõelda järgmistele asjadele. Vaata üle toit. Kas koer saab piisavalt kiudaineid? Kvaliteetne ja tasakaalustatud koeratoit peaks katma kõik toitainete vajadused. Kui koer sööb tihti rohtu ja otsib midagi juurde, võib toit olla kiudainetevaene. Kaalu toidulisandeid. Seedimist toetavad toidulisandid nt. probiootikumid, prebiootikumid ja kiudainelisandid võivad aidata koera seedimist toetada. Paku rohkem tegevust. Kui koer sööb rohtu igavusest, paku talle rohkem liikumist, mängimist ja vaimset stimulatsiooni. Igavlev koer otsib alati midagi teha. Paku alternatiivi. Mõned koerad naudivad lihtsalt närimist. Närimismaiused rahuldavad seda vajadust palju ohutumalt ja toitvamalt. Loe veel Toitumine Miks valida lemmikule külmpressitud toit? Mis vahe on külmpressitud ja tavalise kuivtoidu vahel ja miks see seedimisele kasulik on. Loe edasi → Tervis Kuidas hooldada lemmiku hambaid kodus? Juba teiseks eluaastaks on 80% koertel hambaprobleemid — kuidas seda ennetada. Loe edasi →

Suvekuumaga muutuvad paljud Eesti järved ja tiigid roheliseks ning häguseks, see on märk sinivetikate õitsemisest. Kui inimeste jaoks tähendab see ujumiskeeldu, siis koertele võib sinivetikaga kokku puutumine olla lausa eluohtlik. Koerad joovad ujumise ajal sageli vett, nuusivad rannakaldal ja lakkuvad oma karvkatet, kõik see suurendab mürgistuse ohtu oluliselt. Teadlik koeraomanik oskab ohtliku vee ära tunda enne, kui on liiga hilja. 1. Mis on sinivetikad ja millal need tekivad? Sinivetikad (teaduslikult tsüanobakterid) ei ole tegelikult vetikad, vaid bakterid, mis käituvad sarnaselt vetikatega. Need elavad magevees ja võivad kuuma ning päikeselise ilmaga plahvatuslikult paljuneda, moodustades veekogude pinnale nähtavaid õitsenguid. Sinivetikate õitsemine toimub tavaliselt juulist septembrini, kui vesi on soe (üle 20 °C), päike paistab intensiivselt ja vesi on toitaineterikas. Tuulevaikne ilm aitab vetikatel koguneda rannale lähemale, mistõttu just madalas rannavees võib nende kontsentratsioon olla kõige kõrgem. 2. Kuidas sinivetikaid ära tunda? Sinivetikaga nakatunud vesi võib näha välja mitut moodi: Värv: roheline, sinakasroheline, kollakasroheline või isegi pruunikas Välimus: helbeline, hernesupi-laadne, vahune või õline pind Lõhn: kopitanud, mädane või ebameeldivalt roheline lõhn Asukoht: koguneb sageli rannale või vee pinnale kilejas kihina Kui kahtled, siis ära lase koeral vette minna. Selge ja läbipaistev vesi on ohutuse esimene märk, hägune või värviline vesi vajab alati ettevaatust, sõltumata sellest, kas seal on ujumiskeeld või mitte. 3. Miks on sinivetikad koertele nii ohtlikud? Osad sinivetikate liigid toodavad võimsaid mürke, tsüanotoksiine, mis mõjutavad koera maksa ja närvisüsteemi. Koerad on sinivetikate mürgistuse suhtes palju vastuvõtlikumad kui inimesed. Ujumise ajal joovad nad sageli tahtmatult vett ning liiguvad just madalas rannavees, kuhu sinivetikad kõige rohkem kogunevad. Pärast ujumist lakuvad nad oma karvkatet, mis suurendab mürgi allaneelamise ohtu veelgi. Mürgistus võib tekkida väga väikesest kogusest ja piisab mõnest lonksust, et tekitada eluohtlik seisund. Tsüanotoksiinid mõjuvad kiiresti ning sümptomid võivad ilmneda juba 15–60 minuti jooksul pärast kokkupuudet. 4. Sinivetikate mürgistuse sümptomid koeral Sümptomid sõltuvad sellest, millist tüüpi toksiini koer sai ja mis koguses. Järgnevad tunnused annavad põhjuse muretsemiseks: Oksendamine ja kõhulahtisus (sageli esimesed tunnused) Tugev nõrkus ja kõikuv kõnnak Lihasnõrkus või -krambid Süljeeritus ja suu vahutamine Hingamisraskused Kollasus (silmavalgetel või igemetel) Teadvuse häired või krambihood  NB! Sinivetikate mürgistuse vastu puudub spetsiifiline antidoot. Ravi on toetav ja peab algama nii kiiresti kui võimalik. Iga viivitatud minut loeb, ära oota sümptomite süvenemist. 5. Mida teha, kui koer puutus sinivetikaga kokku? Kui kahtlustad, et koer on puutunud kokku sinivetikaga, isegi kui sümptomeid veel ei ole, tegutse kohe: Eemalda koer viivitamatult veest ja ära lase tal end lakkuda Loputa koer põhjalikult puhta veega, et eemaldada karvkattelt vetikad Helista loomaarstile kohe, ära oota sümptomite ilmnemist Märgi üles ujumise kellaaeg - see info aitab veterinaaril ravi planeerida Ära lase koeral teel loomaarsti juurde rohtu süüa - loomaarst kutsub vajadusel ise oksendamise kontrollitud tingimustel esile Loomaarstile kindlasti öelda, et kahtlustad potentsiaalselt sinivetikaga nakatunud veega kokkupuutumist, sest see aitab kiiresti õige ravikava valida. 6. Kuidas ennetada ja kust infot leida? Parim kaitse on teadlikkus. Enne järve või tiigi külastust tee kiire eeltöö: Kontrolli veekvaliteeti: Terviseamet avaldab regulaarselt suplusvee seire tulemusi, sealhulgas sinivetikate esinemise kohta. Vaata ajakohast infot Terviseameti suplusvee kaardilt. Jälgi kohalikke hoiatusi: Kohalikud omavalitsused ja Keskkonnaamet teavitavad tihti sinivetikate õitsemisest sotsiaalmeedia kaudu. Usu oma silmi: Isegi kui ametlikku keeldu ei ole, ära lase koeral ujuda, kui vesi tundub kahtlane. Võta kaasa oma joogikauss ja puhas vesi: Kanna alati kaasas puhta veega täidetud reisikaussi või joogitopsi, et koeral ei tekiks vajadust veekogust juua.   Sinivetikaid võib leiduda ka väikestes tiikides, kraavides ja isegi koduaias olevas basseinivees, seega tasub ettevaatlik olla igas seisvas vees. Loe veel Suvi Koerad ja kuumad ilmad: kuidas kaitsta oma lemmikut suvekuumuse eest? Praktilised nõuanded, kuidas suvel koera jahutada. Loe edasi → Tervis Mis on koerte hot spot ja kuidas seda ennetada? Kuidas ära tunda ägeda niiske dermatiidi ehk hot spot sümptomid ja millist esmaabi koerale pakkuda?  Loe edasi →

Suvi ja kuumad ilmad on koerte jaoks väljakutsuv aeg! Et koos koeraga muretult suve nautida, tasub juba varakult mõelda, kuidas tagada talle parim võimalik jahutus. Oleme kokku pannud nipid, mille abil muuta ka kõige kuumemad päevad su neljajalgse sõbra jaoks turvaliseks. 1. Miks taluvad koerad kuuma kehvemini? Erinevalt inimestest puuduvad koertel üle keha higinäärmed. Nad suudavad end jahutada peamiselt vaid läbi lõõtsutamise ja käpapatjade kaudu. Kuna see süsteem on palju aeglasem kui inimeste higistamine, ei suuda koerad end kriitilises või kinnises keskkonnas piisavalt kiiresti maha jahutada. Kuigi kuumus on raske kõigile, tabab kuumarabandus teistest tunduvalt kiiremini just vanemaid koeri, kutsikaid, krooniliste haigustega lemmikuid ning lühikese koonuga tõuge nagu mopsid, prantsuse ja inglise buldogid ning bokserid. Kui Sinu koer peab kuumal päeval viibima õues, on elutähtis, et tal oleks pidev ligipääs lõõskava päikese eest varjatud kohale ja suurele kogusele puhtale, jahedale veele. 2. Koera koht ei ole autos! Kõige olulisem reegel suvel: kui väljas on kuum ilm, siis koera koht ei ole autos. Isegi kui Sul on vaja poodi mõneks minutiks lipsata, jäta lemmik pigem koju. Autos tõuseb temperatuur päikese käes eluohtlikule tasemele loetud minutitega. Paljud omanikud arvavad ekslikult, et praokil autoaknad või pilves ilm kaitsevad koera, kuid see on müüt. Kui väljas on sooja näiteks 24 °C, võib autos temperatuur tõusta: 10 minutiga ligi 34 °C peale 30 minutiga juba üle 40 °C peale Kuumarabandus, pöördumatud elundikahjustused või isegi surm võib autos viibival koeral saabuda kõigest 10–15 minuti jooksul. Ära riski oma sõbra eluga – asjaajamisteks jäta ta koju. 3. Eelista jalutuskäike varahommikul või hilisõhtul Säästa oma koera kõige kuumematest tundidest ja planeeri pikemad ringid varajasele hommikule või jahedamale õhtutunnile. Kui oled sunnitud õue minema keskpäeval, hoia jalutuskäik võimalikult lühike. Kasulik nipp: Katsu enne jalutuskäiku käega asfalti. Kui see on Sinu käe jaoks liiga kuum, põletab see ka koera õrnu käpapatjasid. Vali kõndimiseks pigem muruplatsid. 4. Vesi ja veemõnud Koerasõbralikud veekogud: Uuri välja, millised rannad, järved või tiigid Sinu läheduses on koertele lubatud. Väike ujumistiir ja vees sulistamine on üks parimaid viise, kuidas koer saab hetkega kogu keha maha jahutada. Veendu alati, et tegemist on puhta veega — suvekuumaga levivad sinivetikad on koertele eluohtlikult mürgised. Kui vesi on rohekas-kollakas, helbeline või levitab kopitanud lõhna, hoia koer sellest veekogust kindlasti eemal! Ujumisvestid koerale: Kui Sinu koer on tõeline veefänn, kes armastab teha pikemaid ujumiskäike või käib Sinuga paadi ja aerulauaga (SUP) sõitmas, on ujumisvest koerale asendamatu varustus. Ka kõige tugevam koer võib keset järve ära väsida, saada lihaskrambi või sattuda paanikasse. Ujumisvest hoiab koera keha õiges asendis, säästab tema energiat ja teeb vees olemise turvaliseks. Koerabassein: Kui sul on oma aed, on suurepärane idee investeerida spetsiaalsesse koerabasseini. Mõni lemmik naudib lihtsalt vees lebamist, teine kargleb ringi ja pritsib vett — see on lõbus meelelahutus ja jahutus üheskoos! Reisikausid ja vesi autosõidul: Kanna alati kaasas spetsiaalset veepudelit või kokkuvolditavat reisikaussi. Autosõidul on asendamatud mittepritsivad reisikausid, mis püsivad stabiilselt põrandal ega lase veel kurvides maha voolata. 5. Jahutusabivahendid ja külmutatud maiused Jahutusmatt koerale: Jahutusmatid on suvel asendamatud abimehed, mis pakuvad koerale leevendust mitmeks tunniks. Kuna koera kõhu all on karvkatte kõige hõredam, piisab vaid matil pikutamisest, et kehatemperatuur kiiresti normi viia. Enamik matte aktiveerub koera keharaskuse all, ei vaja külmkapis hoidmist ning neid on mugav ka autosse või reisile kaasa võtta. Veemänguasjad koerale: Suvine mänguaeg tasub kolida vette või muuta see jahutavaks kogemuseks. Selleks on olemas spetsiaalsed veemänguasjad või mänguasjad, mida saab täita vee või toiduga ja sügavkülma panna. Külmutatud maiused: Pane sügavkülma porgandeid, õuna- või pirniviile, et pakkuda neid hiljem krõmpsuvaks vahepalaks. Samuti võid täita KONG mänguasja märgtoiduga ning selle enne serveerimist ära külmutada — nii jätkub tegevust pikemaks ajaks. 6. Kuidas pakkuda kiiret esmaabi ülekuumenemise korral? Kui kahtlustad, et koer on saanud kuumarabanduse (ta lõõtsutab lakkamatult, ilastab, on loid või limaskestad on erepunased), tuleb tegutseda sekunditega. NB! Ära kunagi kasuta koera jahutamiseks jääkülma vett ega jääd — see ahendab veresooni ja tõstab sisetemperatuuri veelgi! Selle asemel aseta koer varju, tee käpad ja kõhualune märjaks leige või jaheda (mitte külma) veega märjaks tehtud rätikutega ning taga talle õhu liikumine (ventilaator või tuulutus). Anna talle jahedat vett ja võta koheselt ühendust loomaarstiga. Suured ja sügava rinnakuga koerad ei tohi ülekuumenemise järel korraga suurt kogust vett juua. Kui kuum ja lõõtsutav koer joob kiiresti palju vett, suureneb maokeeru risk. Paku vett väikeste kogustena ja lase koeral rahulikult jahtuda enne, kui ta rohkem juua saab.    Kui vajad suveks ettevalmistusi, siis jahutusmatid, mugavad reisikausid, spetsiaalsed koerte ujumisvestid, veepudelid ja põnevad suvemänguasjad leiad Petworldi lemmikloomapoest Tartus (Võru 77) või meie e-poest — aitame Sinu lemmikul suve turvaliselt ja jahedalt mööda saata! Meie suvetoodete valik Suvetooted koerale Suur valik erinevaid suvetooteid koerale: jahutusmatid, basseinid, mänguasjad ja muud tarvikud Vaata e-poes

Kassid tulevad üldiselt kuumusega paremini toime kui koerad, kuid see ei tähenda, et Eesti suvekuumus neile probleeme ei tekita. Toakassidele võib palav suvi olla üllatavalt kurnav. Kass ei higista nagu inimene ja tema jahutusvõime on piiratud. Teadlik omanik suudab aga mõne lihtsa nipiga tagada, et kassil on ka kuumal suvepäeval hea olla. 1. Kuidas ära tunda, et kassil on liiga kuum? Kassid varjavad meisterlikult igasuguseid ebamugavusi, seetõttu on oluline teada, mida jälgida. Kergemaid muutusi näed käitumises - kass otsib aktiivselt varjulist ja jahedat kohta, on tavapärasest loium ning sööb vähem. Samuti võib märgata, et kass lakub end tihedamalt, kuna see aitab tal kehatemperatuuri alandada. Tõsisemad tunnused on kiire hingamine või lõõtsutamine (kassidel esineb seda harva ja see on märk ülekuumenemisest), nõrkus ning koordinatsiooniprobleemid liikumisel. Igemete ja keele värvus on samuti oluline, need peaksid olema roosad, mitte kahvatud ega sinakad. 2. Kuumarabandus kassil — millal on vaja tegutseda? Kassi normaalne kehatemperatuur on 38–39 kraadi. Kui temperatuur tõuseb üle 40 kraadi, on tegemist kuumarabandusega, mis on tõsine ja eluohtlik seisund. Kassid on kuumarabanduse suhtes eriti vastuvõtlikud, kui nad on jäetud kuuma autosse, suletud kappi, kuuri või ventileerimata ruumi. Kui kahtlustad kuumarabandust: vii kass kohe jahedasse ruumi, pane tema kael, kaenlaalused ja kubemepiirkond jahedate märgade rätikute alla ning helista loomaarstile. Ära kasuta jääkülma vett — temperatuuri liiga järsk alandamine võib esile kutsuda šoki. Eriti vastuvõtlikud ülekuumenemisele on ülekaalulised kassid, pikakarvalised tõud (nagu Pärsia kass), väga noored ja vanad kassid ning lühikese ninaga tõud. 3. Joomine suvel — miks kass ei joo piisavalt? Kassid on evolutsiooniliselt kohanenud saama suure osa veest toidust. Kass, kes sööb ainult kuivtoitu, võib olla vedelikupuuduses ja suvel võib see veelgi süveneda. Piisav veejoomine aitab kassil kehatemperatuuri reguleerida, toetab neerude tööd ja hoiab kudedes niiskustaset. Mida teha: Üks lihtsamaid viise on lisada kassi menüüsse kassisupid. Need on kõrge veesisaldusega ja supp on maitsvam kui lihtsalt vesi. See on eriti kasulik suvel, kui kass vajab lisavedelikku. Teine suurepärane lahendus on joogipurskkaev — paljud kassid eelistavad voolavat vett seisvale ja purskkaev julgustab neid rohkem jooma.  Lihtne nipp: Pane suvel mitmesse kohta eraldi jooginõud — kassid joovad rohkem, kui vesi on nende läheduses. Vaheta vett iga päev ja hoia kausid puhtana. Meil hakkasid kassid rohkem jooma just siis, kui panime joogikausid eri tubadesse. 4. Kuidas hoida kass jahedana? Jahutusmatt pakub kassile jahedat kohta kuumal päeval. Jahutusmatid aktiveeruvad kassi keharaskuse all ja pakuvad jahutust mitmeks tunniks ilma külmkapis hoidmiseta. Pane matt kassi lemmikkohta (nt. aknalauale või diivanile) ja ta leiab selle üles ise. Veendu, et kassil on ligipääs jahedale ja varjulisele kohale (nt. vannituba või esik). Jahedamal põrandal lamamine aitab kassil kuumust vältida.  Samuti mängib rolli karvahooldus. Pikakarvalistel kassidel tasub suvel regulaarselt karvkatet kammida ja eemaldada surnud aluskarv, kuna see toimib isolatsioonikihina ja hoiab soojust kinni. Puhas karvkate laseb nahal paremini hingata. Külmutatud maiused — pane kassisupist valmistatud jääkuubikud sügavkülma ja paku neid kuumal päeval. Samuti võib panna lakkumismatile maiusepastat ja panna mati enne serveerimist külmkappi. Kass lakkub neid aeglaselt ja saab samal ajal jahutust ning vedelikku. 5. Kodu suvel - mida arvestada? Sisetemperatuuri hoidmine mõistlikes piirides on kõige olulisem samm. Tõmba kuumadel päevadel kardinad ette lõunapoolsetel akendel, et päike tuba ei kütaks. Ventilaator aitab õhku liigutada ja tekitab jahutava efekti, isegi kui temperatuur ise ei lange. Ära jäta kasse kunagi suletud autosse, isegi pilves ilmaga ja lahtiste akendega tõuseb temperatuur autos kiiresti eluohtlikule tasemele. Kasside puhul on oht veelgi suurem kui koertel, kuna kassid on stressile reageerimisel tundlikumad. Väliskassidel on oluline tagada varjuline koht aias ning pidev ligipääs puhtale veele. Kontrolli kindlasti, et kass ei viibi pikalt kinnises kuuris, kasvuhoones ega aiamajas - need ruumid kuumenevad päikese käes ülikiiresti. Loe veel Suvi Koerad ja kuumad ilmad: kuidas kaitsta oma lemmikut suvekuumuse eest? Praktilised nõuanded, kuidas hoida koer suvel jahedana ja ohutuna. Loe edasi → Ohutus Sinivetikad ja koerad: mida iga koeraomanik peaks teadma Kuidas tunda ära ohtlikku vett ja mida teha, kui koer puutus sinivetikaga kokku. Loe edasi →

Koeraomanikuna on valus vaadata, kui Sinu neljajalgne sõber närib või lakkub end lakkamatult, kuni nahale tekib punetav ja märg laik. Need on niinimetatud "hot spotid" ehk äge niiske dermatiit – valulik ja põletikuline nahaseisund, mis võib tekkida ootamatult ja levida väga kiiresti. Kuna tegemist on kiiresti areneva murega, on oluline teada, kuidas seda ära tunda ja millal on vajalik esmaabi. 1. Mis on Hot-Spot ja kuidas seda ära tunda? Hot spot (tuntud ka kui äge niiske dermatiit) on pindmine punetav, niiske ja sageli väga teravalt piiritletud põletikuline ala koera nahal. See ei ole lihtsalt tavaline sügelus, vaid kiiresti süvenev seisund, kus põletikuline ala võib olla täiesti karvutu või on karvkatte külge kleepunud kuivanud mäda ja mädased koorikud. Üks hot spot’i ehmatavamaid omadusi on selle leviku kiirus – laigu läbimõõt on tavaliselt 3–20 cm, kuid see võib suureneda märgatavalt lausa tundidega. Põhikolde läheduses võivad asuda ka väiksemad pisikesed punetavad täpid, mis annavad märku põletiku aktiivsest levimisest. Kuna tegemist on äärmiselt valusa ja katsudes kuuma piirkonnaga, võib koera käitumine muutuda – ta võib olla loid, keelduda söögist või reageerida valusa koha puudutamisele ebatavaliselt tundlikult. Tihti levitab leemendav kolle ka spetsiifilist ebameeldivat lõhna, mis on üks esimesi märke, mida omanikud märkavad. 2. Mis on enimlevinud hot-spoti põhjustajad? Hot spot’i tekitab paikne ärritus, sügelus või valu, mille peale hakkab koer nahka kratsima, närima või lakkuma. See kahjustab naha kaitsekihti ja annab bakteritele võimaluse paljuneda. Peamised päästikud on: Nahaparasiidid: Kirbuallergia on maailmas kõige tavalisem põhjus. Ka täid, puugid ja kärntõbi põhjustavad tugevat sügelust. Kõrvapõletikud: Kõrvatagune kratsimine viib sageli hot spotideni pea piirkonnas. Allergiad: Allergiad on üks levinumaid hot spot’ide tekkepõhjuseid, kuna allergilise koera naha loomulik kaitsebarjäär on häiritud. See tähendab, et naha pindmine kiht ei suuda hoida piisavalt niiskust ega kaitsta keha väliste ärritajate eest, muutes naha kuivaks ja sügelevaks. Valu: Liigese- või seljavalu võib panna koera valusat kohta närima (nt puusal korduvad kolded). Niiskus: Pikaajaline niiskus karvkattes on üks sagedasemaid hot spot’i põhjustajaid. Pärast ujumist, vihmast jalutuskäiku või pesemist võib vesi jääda aluskarva sisse lõksu, kus see tekitab naha pinnal sooja ja niiske keskkonna. See haudumine loob bakteritele ideaalse kasvulava. Kui koer ei kuiva kiiresti ja põhjalikult ära, hakkab nahk sügelema ning koera enda kratsimine tekitabki kiiresti areneva põletikukolde. Stress ja igavus: Lakkumine ja närimine võivad koera jaoks olla eneserahustamise viisid. Mõned koerad hakkavad teatud kehapiirkonda obsessiivselt lakkuma, kui nad on ärevad, stressis või neil puudub piisav vaimne stimulatsioon. See korduv tegevus leotab karva ja naha süljega märjaks ning lõhub lõpuks naha pindmise kihi, lubades bakteritel sisse tungida. 3. Kes on eriti vastuvõtlikud hot-spotile? Hot spot’id tekivad kergemini aluskarvaga, paksukarvalistel ja suurtel koertel. Eriliselt vastuvõtlikud on labradori ja kuldsed retriiverid, berni alpi karjakoerad, saksa lambakoerad, rotveilerid ja bernhardiinid. On leitud, et paks ja kohev karvkate kuivab märjaks saades kauem, luues bakteritele soodsa sooja keskkonna. Tüüpilised kohad, kus hot spot’id kõige sagedamini tekivad, on näo külg ehk põseosa, kael ja rinnak, samuti keha tagumine osa, kus tuleks erilise hoolega jälgida saba ülaosa ning reie pealiskülgi, millel koer tavaliselt lamab. 4. Esmaabi / veterinaari poole pöördumine Kui kahtlustad oma koeral hot spoti, on oluline tegutseda kiiresti: Karvade pügamine: Raseeri karvad põletikuliselt alalt ja selle ümbrusest, et nahk saaks õhku. Puhastamine: Kasuta antiseptilist mittekipitavat lahust (nt kloorheksidiin), tupsuta ala puhtaks ja patsuta kuivaks. Kaitse: Kasuta kraed, et koer ei saaks piirkonda edasi lakkuda. Kui esmaabist ei ole kasu või põletik on sügav ja väga valus, tuleb kindlasti pöörduda loomaarsti poole. Vajalik võib olla valuravi, antibakteriaalne ravi või suukaudne sügelusvastane ravi. 5. Ennetamine: Toit kui naha kaitsebarjäär Kuna hot spotid võivad üsna tihti korduda, siis tuleks otsida algpõhjust. Tihti on selleks nõrk naha kaitsevõime või toidutundlikkus. Kvaliteetne toit, mis sisaldab oomega-rasvhappeid, aitab tugevdada naha barjäärifunktsiooni. Go! Skin + Coat retseptid on loodud naha tervise toetamiseks. Kui põhjus on allergiates, pakub Go! Sensitivities piiratud koostisosadega valikut ärritajate vähendamiseks. Lisaks õigele toidule kuivata koer pärast ujumist alati põhjani ära ja teosta regulaarset parasiiditõrjet. Kui märkad, et koer hakkab mõnda piirkonda tavapärasest rohkem kratsima, närima või lakkuma, tasub kohe karvade alla piiluda – tegemist võib olla algava hot spot’iga, mis tekitab tugevat ebamugavust. Haiguse kulu jälgimine on kriitiline: kui põletikuline ala levib kiiresti ja kasvab suuremaks kui Sinu peopesa, tuleb esmaabi asemel pöörduda viivitamatult loomaarsti poole. Kõige olulisem samm koduses ravis on karvade raseerimine kahjustatud koldelt ja selle ümbrusest. Mida puhtam ja õhule avatum on nahk, seda väiksem on tõenäosus, et põletik süveneb ja edasi levib.

Lemmiklooma toit ei ole lihtsalt igapäevane kõhutäis, vaid oluline osa tema üldisest heaolust, energiatasemest ja tervisest. Just sel põhjusel on meie tootevalikus Kanada tootja Petcurean loodud Go! Solutions koeratoidud ja kassitoidud, mis pakuvad funktsionaalset tuge igas eluetapis. Go! kuivtoidud on olnud meie valikus ja klientide lemmik juba üle 20 aasta ning selle aja jooksul saadud vahetu ja positiivne tagasiside kinnitab, et tegemist on väärt toiduga. Kõik retseptid on koostatud koostöös spetsialistidega, tagades, et Sinu lemmik saab vaid parimat ja puhtaimat toorainet ilma liigsete täiteaineteta. Valikus on kolm eristuvat suunda: Sensitivities, Skin + Coat ja Carnivore. Et leida see üks ja õige, tuleb esmalt vaadata oma lemmiku unikaalseid vajadusi. Go! Sensitivities – teraviljavaba kuivtoit tundlikule seedimisele ja allergikutele Kui Sinu kass või koer kipub toidule reageerima ning teda vaevavad sageli kõhulahtisus, nahaärritused või sügelus, on kõige kindlam valik teraviljavaba Go! Sensitivities. See sari on loodud spetsiaalselt tundliku seedimisega loomadele, kasutades retseptides vaid ühte kindlat loomset valguallikat. Kuna iga koostisosa on täpselt nimepidi kirjas ja teravili on täielikult välistatud, on allergiliste reaktsioonide oht viidud miinimumini. Nii saab lemmik nautida puhast toitu ilma, et tema keha peaks võitlema varjatud ärritajate või kunstlike lisaainetega. Go! Skin + Coat – läikiva karva ja terve naha heaks Mõnikord vajab lemmiku välimus turgutust seestpoolt väljapoole. Tuhm karv, kõõm või naha kuivus on märgid, et aeg on proovida Skin + Coat sarja. Need retseptid keskenduvad naha ja karva toetamisele, sisaldades rikkalikult oomega-3 ja -6 rasvhappeid. Lisatud kookosõli ja linaseemned aitavad taastada karvkatte loomuliku läike ning tagavad nahale vajaliku niiskuse ja kaitse. Kuna koostisest on välja jäetud tavalised allergeenid nagu nisu, soja ja mais, sobib see sari ideaalselt ka igapäevaseks toiduks. Go! Carnivore – liharikas kuivtoit tõelistele lihasõpradele Tõelistele kiskjatele, kes on oma loomult energilised ja sportlikud, on loodud Go! Carnivore. See sari jäljendab looduslikku toitumist, kus vähemalt 70–87% valgust on loomset päritolu ja sisaldab alati mitut liiki liha. Kõrge valgusisaldus toetab tõhusalt lemmiku lihasmassi ja hoiab energiataset kõrgena. Olles täielikult teravilja- ja gluteenivaba, on see parim kütus aktiivsele koerale või kassile, kes vajab suurt vastupidavust. Kasulik nipp: Milline Go! sari valida ja kuidas alustada? Vali toit selle järgi, mis Sinu lemmikut hetkel kõige rohkem mõjutab: Tundlik seedimine: vali Go! Sensitivities. | Tuhm karv: vali Go! Skin + Coat. | Suur energiavajadus: vali Go! Carnivore. Ära unusta õiget toiduvahetust!Kuna Go! on kvaliteetne ja puhas toit, võib lemmiku organism vajada uute koostisosadega harjumiseks aega. Üleminek peaks kestma 7–10 päeva, segades uut toitu vana hulka järk-järgult. Loe siit täpsemalt, kuidas vahetada koera- ja kassitoitu ohutult. Meelespea: Kui lemmikul on muresid mitu, alusta alati seedimisest (Sensitivities), sest korras kõht on terve organismi vundament! Kvaliteet vs kogus – miks Go! kestab kauem? Go! Solutions on superpremium-klassi toit, mis tähendab, et selle toiteväärtus on tavatoidust märgatavalt kõrgem. Kvaliteetne ja puhas tooraine tähendab, et Sinu lemmik vajab oma igapäevase energiavajaduse rahuldamiseks väiksemat portsjonit. See on kasulik nii lemmiku seedimisele (vähem koormust maole) kui ka Sinu rahakotile – toidukott kestab kauem ning kulu ühe söögikorra kohta on tänu väiksemale kogusele kontrolli all. Kui vajad täpsemat nõu, milline kassitoit või koeratoit valida, siis kirjuta meile või külasta Petworld lemmikloomapoodi Tartus (Võru 77) – oleme kahe aastakümne jooksul aidanud lugematul arvul omanikel leida parima toidu just nende lemmikule.   Meie valik Go! Solutions täissöödad Tutvu lähemalt Kanada superpremium-sarjadega, mis on meie klientide lemmikud olnud juba üle 20 aasta. Vaata e-poes

Kassiga jalutamine on üks parim viis pakkuda toakassile uusi elamusi ja vaimset stimulatsiooni. Värske õhk, uued lõhnad ja ümbruse uurimine — kõik see teeb kassi õnnelikumaks. Õige ettevalmistuse ja sobivate vahenditega saab kassist tõeline jalutamise fänn.  1. Kas kõik kassid sobivad jalutamiseks? Lühike vastus: mitte kõik, aga paljud. Jalutamiseks sobivad kõige paremini uudishimulikud, julged ja inimestega tugevalt seotud kassid. Pelglikud, ärevad või väga stressis kassid võivad õues pigem halva kogemuse saada (sundimisega kasvab stress, mitte julgus). Vanus mängib samuti rolli. Noor kass, kes on väiksest peale traksidega harjunud, kohaneb kiiremini. Täiskasvanud kassiga alustamine on täiesti võimalik, aga nõuab rohkem aega ja kannatlikkust. Vana kass, kes pole kunagi õues käinud, ei pruugi sellest üldse rõõmu tunda. Hea märk: Jalutamist võib harjutada kassiga, kes kodus uurib aktiivselt kõike uut, reageerib häälele ja tuleb sulle vastu. Kass, kes poeb peitu või hüppab iga häälitsuse peale lakke, vajab esmalt muud tüüpi rikastamist. 2. Miks üldse kassiga jalutada? Toakassi elu võib muutuda üsna üksluiseks — samad lõhnad, samad vaated ja sama rutiin iga päev. See võib aja jooksul tekitada igavust ja stressi, mis väljendub liigses söömises, karvade lakkumises või destruktiivses käitumises. Õues käimine pakub stiimuleid, mida siseruumides lihtsalt ei ole. Lisaks füüsilisele liikumisele on õues käimine suurepärane vaimne treening. Isegi lühike 15-minutiline jalutuskäik rahulikul haljasalal rikastab kassi päeva rohkem kui tund aega toa ühest nurgast teise jooksmine.  3. Õiged vahendid — miks traksid, mitte kaelarihm? Kassile ei tohi jalutusrihma kunagi kinnitada kaelarihma külge. Kass on väga elastne ja suudab kaelarihma sekundiga üle pea tõmmata. Lisaks on kaelarihmast tulev surve ohtlik kaelale, kui kass tõmbab äkki vastupidises suunas. Kassile mõeldud traksid jaotavad surve üle rinna ja turja, on palju turvalisemad ja raskemini ületõmmatavad. Headest traksidest ei pääse kass kergesti välja ka siis, kui ta järjekindlalt üritab. Jalutusrihm peaks olema piisavalt pikk, et kass saaks ringi nuusutada, kuid mitte nii pikk, et ta puu otsa ronida saab.  4. Kuidas kassi traksidega harjutada? Harjutamine algab alati kodus ja see võtab aega, mõnel kassil nädal ning mõnel kuu. Ära kiirusta. 1. samm — lase kassil traksidega tutvuda. Pane traksid põrandale ja lase kassil neid nuusutada, nendega mängida. Ära pane kohe selga.  2. samm — pane traksid selga lühikeseks ajaks. Esimesel korral pane traksid selga vaid mõneks minutiks ja anna kohe maiust. Kass peab seostama trakse positiivse asjana. Kui kass tardub paigale või hakkab rabelema, siis võta traksid rahulikult maha ja proovi järgmine päev uuesti. 3. samm — pikenda kandmisaega järk-järgult. Kui kass liigub traksides kodus normaalselt, lisa jalutusrihm. Lase kassil kodus rihma otsas ringi käia, kõndige toas koos. See aitab kassil rihma tundega harjuda. 4. samm — uks lahti. Kui kass on kodus rihma otsas rahulik, on aeg esimene samm õues teha. Kasulik nipp: Kassi lemmikmaius on harjutamisel parim abivahend. Paku maiust iga kord, kui kass traksidele positiivselt reageerib. 5. Esimene õueminek — mida oodata? Esimene õueminek ei ole tavaliselt jalutuskäik. Paljud kassid istuvad uksepeal ja ei tee sammugi ning see on täiesti normaalne. Lase kassil ise tempot dikteerida. Ära tõmba, ära sunni, ära kanna teda sinna, kuhu ta minna ei taha. Vali esimeseks korraks rahulik aeg ja koht — hommik, kui naabrid veel väljas ei ole, tuttav terrass või vaikne hoovi nurk. Väldi rahvarohkeid kohti, koeri ja müra. Esimene jalutuskäik võib kesta 5 minutit ja see on täiesti piisav. Aja jooksul muutub kass julgemaks ja hakkab ise rohkem uurima. Mõni kass jõuab selleni nädalaga, mõni mitme kuuga. Peaasi, et kogemus oleks positiivne — hirmunud kass ei tule järgmine kord meelsasti kaasa. 6. Ohutus õues Koerad ja teised loomad. Hirmunud kass reageerib ootamatule kohtumisele koeraga väga kiiresti — ta võib üritada põgeneda, ronida puu otsa või end rihma sisse keerata. Hoia silmad lahti ja eemaldu, kui näed lähenevat koera. Puugid ja kirbud. Õues käiv kass puutub kokku puukide ja kirpudega. Kasuta regulaarselt parasiitidevastaseid vahendeid ja kontrolli pärast igat jalutuskäiku kassi karvkatet.  Mürgised taimed. Paljud aiataimed on kassidele mürgised: liilia, pojeng, loorber ja paljud teised. Identifitseerimine. Isegi hoolikal omanikul võib juhtuda, et kass pääseb lahti. Veendu, et kass on kiibistatud ja registreeritud. Lisaturvalisuse huvides võib trakside (või spetsiaalse turvakinnitusega kaelarihma) külge panna oma kontaktandmed. PETWORLD valik Traksid ja kaelarihmad kassile Kui plaanid kassiga jalutama hakata, tasub valida kvaliteetsed ja hästi istuvad traksid. Õiged traksid muudavad harjutamise turvalisemaks ja kassile mugavamaks. Vaata e-poes Loe veel Tervis Prakitilised nõuanded kassi jahutamiseks kuuma ilmaga Kuumarabanduse tunnused, joomine ja jahutusabivahendid kassile. Loe edasi → Ohutus Sinivetikad ja koerad: mida iga koeraomanik peaks teadma Kuidas tunda ära ohtlikku vett ja mida teha kokkupuutel sinivetikaga. Loe edasi →

Ogarihm on üks vastuolulisemaid treeningvahendeid koeramaailmas. Osa koeratreenereid pooldab seda, teised on kategooriliselt vastu. Tõde on tõenäoliselt kusagil vahepeal. Ogarihm on spetsiifiline tööriist, mis võib oskuslikul kasutamisel olla tõhus, kuid valesti kasutades võib teha koerale kahju.  1. Mis on ogarihm ja kuidas see töötab? Ogarihm (ingl prong collar) on metallist kaelarihm, mis koosneb omavahel ühendatud lülidest, millel on sissepoole suunatud nürid ogad. Need ogad ei ole teravad — kvaliteetsel ogarihmal on ogade otsad ümarad ja siledad. Kui koer tõmbab, jaotub surve ühtlaselt ümber kogu kaela. See eristab ogarihma tavalisest poovrihmast, mis avaldab survet ühele punktile kurgus ja võib kahjustada hingetoru. Ogarihma põhimõte on anda koerale selge ja ühtlane tagasiside. Ogarihm tekitab koerale teatud ebamugavust, mis annab märku, et ta tegi midagi valesti. Treener või omanik, kes väidab, et ogarihm ei tekita mingit ebamugavust, ei ole aus. Ebamugavuse tunnistamine ei tee ogarihma automaatselt julmaks, pigem aitab see kasutada vahendit vastutustundlikumalt. Ogarihm on keelatud mitmetes riikides, sealhulgas Austraalias, Uus-Meremaal, Austrias ja Šveitsis. Eestis ei ole selle kasutamine keelatud, kuid rahvusvaheline regulatsioon annab märku, et tegemist on vahendiga, mis nõuab erilist tähelepanu ja vastutust. TÄHTIS! Ogarihma tohib kasutada ainult lühiajalise treeningu ajal ja soovitatavalt professionaalse treeneri soovitusel või järelvalve all. Ei sobi pidevaks kandmiseks ega igapäevasteks jalutuskäikudeks. Vale kasutamine võib põhjustada loomale ebamugavust või vigastusi. Ka Herm Sprenger ise ütleb selgelt: "Ogarihmasid ei soovitata kasutada enne, kui teised treeningmeetodid on ammendatud." 2. Levinud müüdid ogarihma kohta Müüt: "Ogarihm on julm ja tekitab valu." Õige suuruse ja korrektse kasutamise korral ei ole ogarihma eesmärk koerale haiget teha, vaid tekitada selget ja lühiajalist survet või ebamugavust. Probleemid tekivad enamasti vale kasutamise, liiga tugeva korrigeerimise või pideva kandmise korral. Müüt: "Ogarihm sobib ainult agressiivsetele koertele." Ogarihma kasutatakse laialdaselt kuulekustreeningus, sporditreeningus ja reaktiivsete koertega töötamisel. See ei ole vahend ainult probleemsete koerte jaoks. Müüt: "Odav ogarihm teeb sama asja." See on ohtlik müüt. Odavatel koopiatel on tihti teravamad ogad, nõrk kinnitus ja ebaühtlane surve. Herm Sprenger on tootnud ogarihmasid üle 140 aasta ja nende disain on spetsiaalselt loodud selliselt, et ogad oleksid suunatud eemale hingetorust. 3. Kellele ogarihm sobib? Ogarihm sobib eelkõige tugevatele, energilistele ja tõmbamisele kalduvatele koertele, keda tavaliste vahenditega on raske kontrollida. Seda kasutatakse palju sporditreeningus — IPO, kuulekustreening, politsei- ja päästetöö. Samuti kasutatakse seda reaktiivsete koertega töötamisel, kus selge ja kiire tagasiside on oluline. Ogarihm ei sobi kutsika- ega noorkoertele, kelle luustik ja lihased pole veel välja arenenud. Samuti ei sobi see koertele, kellel on kaela- või seljaprobleemid. Petworld'i poes on ogarihm üks sagedamini küsitud treeningvahendeid — enamasti otsivad seda omanikud, kelle koer tõmbab jalutuskäigul nii tugevalt, et üheskoos käimine on muutunud keeruliseks või lausa ohtlikuks, kuid paljudel juhtudel saab probleemi lahendada ka teiste treeningmeetoditega. Meie soovitus: Kui kahtled, kas ogarihm on sinu koerale sobiv vahend, konsulteeri enne ostmist professionaalse koeretreeneriga. 4. Millal kaaluda ogarihma? Ogarihm ei peaks olema esimene valik. Enne ogarihma proovimist tasub läbi käia teised võimalused ja töötada professionaalse treeneriga, kes aitab leida sinu koerele sobiva lähenemise. Eestkinnitusega traksid — rihma kinnituspunkt rinnaku ees suunab tõmbava koera automaatselt omaniku poole tagasi Koonurihmad — annavad täiendavat kontrolli pea üle, eriti reaktiivsete koertega töötamisel Poolpoovkaelarihm — annab mõõdukalt tagasisidet tõmbamise korral, ilma ogarihma intensiivsuseta Positiivne treening — süstemaatiline jalutamisharjutuste treenimine koos professionaalse treeneriga ja maiustega motiveerimine Kui oled läbi proovinud erinevaid meetodeid, töötanud professionaalse treeneriga ja koer ei tee edusamme, võib ogarihm olla järgmine samm, aga ikka treeneri juhendamisel. 5. Kuidas valida õige suurus ja materjal? Herm Springeri ogarihmad on saadaval mitmes läbimõõdus ja materjalis: 2,25 mm — väikestele tõugudele 3 mm — keskmistele tõugudele, sobib ka aktiivsematele malinoisidele 4 mm — suurtele ja tugevatele tõugudele Materjali valikul tasub arvestada järgmist: roostevaba teras on vastupidav ja sobib iga ilmaga. CUROGAN on niklivaba sulam, mis sobib tundliku naha ja allergiate puhul ning ei jäta heledale karvale plekke. Mustad ogarihmad on diskreetsemad ja sobivad hästi võistlusteks. Ogarihm peab istuma kaelas kõrgemal, vahetult kõrvade taga. Liiga suur rihm ripub madalal ja ei anna ühtlast tagasisidet. Lülisid saab juurde lisada või eemaldada, et saavutada täpne suurus. 6. Õige kasutamine Ogarihm ei ole igapäevane jalutusrihm — see on treeningvahend, mida kasutatakse ainult treeningu ajal. Pärast treeningut tuleb ogarihm eemaldada ja asendada tavalise kaelarihma või traksidega. Ogarihma kasutatakse lühikeste, selgete korrektsioonidega, mitte pideva venitamisega. Kui koer tõmbab pidevalt vastu ogarihma, siis kas rihm ei istu õigesti, on vale suurusega või vajab koer teistsugust lähenemist. Mida mitte teha: Ära kasuta ogarihma kutsikal — noorele koerele ei sobi see füüsiliselt ega psühholoogiliselt Ära jäta ogarihma koerale terveks päevaks kaela — see on treeningvahend, mitte jalutusrihm Ära kasuta ogarihma karistamiseks või viha väljendamiseks — see kahjustab koera ja teie suhet Ära kasuta ogarihma ilma suurust kontrollimata — vale suurus tähendab ebaühtlast survet ja võimalikku vigastust Meie valik Ogarihmad koerale Kvaliteetsed ogarihmad erinevates suurustes ja materjalides Vaata e-poes